Mäng

Teate mida elu meenutab? Ühte suurt mängu, ma isegi ei mõtle seda, et "kogu elu on vaid näitemäng" või "The game of life". Lihtsalt kõige otsesemas mõttes, eesmärgiks oleks nagu väga pikal ajaühikul teada saada milline organism on kõige tugevam, vastupidavam, targem jne. Praktiliselt kõik elusolendid eksisteerivad sellel põhimõttel, et esiteks tekitada rohkem elu ning teiseks et ennast võimalikult kaua elus hoida et saaks seda elu tekitada. Avastasin ka midagi huvitavat inimkonna kohta, aga see on natuke liiga loogiline ja võibolla räägin sellest hiljem.

Põhimõtteliselt oleks nagu kunagi väga ammu alustunud suur evolutsiooni mäng kus erinevad organismid üritavad üksteisele ära panna, see ilmselt ei tulegi nii suure üllatusena ja põhiküsimus on ikka, et milleks seda vaja on ja kuhu me peaksime lõpuks jõudma ja meie, inimesed olekski nagu antud mängu juhtimas ning teised liigid on oma valikutega ja halbade tingimustega natuke hädas ja põhiline määrav punkt oli ilmselt see, kui peale meie oli veel meeletult humanoide ning kõikidel olid omad eripärad, tugevused ja nõrkused ja võibolla mõnel liigil lihtsalt ei vedanud, igatahes suutsime me kõik ülejäänud humanoidid väljasuremisse tõrjuda ning järel on veel ainult meeletult palju meile kunagi ammu alla jäänud liike ja minu teooriale loogiline jätkumine oleks see, et teised mängijad, ehk liigid tahavad siiski ise olla juhtivas positsioonis ning meie elu läheb järjest ohtlikumaks.

Samas on see ka ilmselt mõne inimese arust rassistlik, aga erinevates maailmaosades elavad inimesed oleks ka põhimõtteliselt nagu erinevad liigid. Seda nimelt sellepärast, et kõik on oma tingimustes erinevalt olnud mõjutatud evolutsioonist ning näiteks väga päikselistel aladel ongi inimestel tumedam nahavärvus, sest see pigment kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest ja seal võib olla küll moskiitode oht, aga samas karvkate, mis kaitseks malaaria eest, tekitaks näiteks Aafrika erinevates osades inimestele liiga palju kuumust. Samas Kreekas, kus ei ole niivõrd kuum, aga samas on ikka malaariaoht, on mehed vägagi karvased, sest seal tuleb see kasuks. Igatahes need liigilised erinevused võivad põhjendada ka seda, miks me nii himuralt üksteist hävitame. Igaüks meist tahaks ju võita.

Mängivad ka muuseas viirused ja bakterid, erinevate nippide ja trikkidega muutuda järjest tugevamateks ja vastupidavamateks, aga kahjuks on nad nii meeletult meist maas, et ei ole oodata sealt ohtu, kui just ei ole tegu mõne kavalalt arenenud pandeemilise viirusega.

See teooria küll ei vasta ühelegi raskele küsimusele väga täpselt ja konkreetselt, aga samas mul on tunne, et ma jõuan millelegi lähemale.