Teine lumi

Pärast esimest lumesadu, mis oli küll kiire, aga ilus, tuli teine lumesadu, lumi jäi tihedalt maha. Veetsin vabal hetkel õues nii kaua aega kui sain, kuni sõrmed ja varbad läksid tuimaks ja nägu oli vastupandamatult naerul. Hiljem kuulsin inimeste suust nurinat kuidas see ilmselt kohe sulab ära ja kõik on sopane, keegi isegi ei nautinud hetkelist lumesadu. Sellel hetkel ma lihtsalt avastasin, et mulle meeldib lumi, praegu, kui ta sajab alla, hiljem sulades, kui ta mu sokke märjaks teeb ning ka siis kui ta peidab enda all jääd, mis võtab jalad alt, aga see selleks.

Viiskümmend protsenti sarkasmist ja irooniast on täiesti tõsi, nagu üks väga kallis inimene ütles. See ajab lihtsalt meeletult segadusse, see on justkui turvaline viis öelda välja midagi mida muidu ei julge välja öelda. Kui juba peab tajuma ära mis konkreetselt on üldse sarkasmiga öeldud ja samas ka mõistatama mida mõeldakse päriselt ja mida mitte, siis tegelikult ajab see asjad palju keerulisemaks kui nad tegelikult olema peavad. Mina isiklikult tegelen nüüdsest sarkasmitsemisega palju vähem.

Muidu, hästi huvitav nädal tuleb nüüd kus ma teen terve perioodi järgi.

Olen ka üks tulevase kooliajalehe uhke tegija.