Jeap

Põhimõtteliselt on ka mõttetu pimesi uskuda midagi, mille on üles seadnud keegi teine. Mõtet on uskuda vaid midagi mille sina oled enda jaoks loonud ja läbi mõelnud. Selle pärast meile Siimuga meeldibki norida teiste inimeste loodut ja sõnastatut, et ise püüda mingisugusele tõele lähemale jõuda. Põhiidee kallal me hakkame ka ainult norima põhiidee enda sõnastuse järgi ja mitte ainult seda, kaaluma peab ka abstraktsemaid vaateid teemast ning vaatama teemale erinevate nurkade alt. Haridusel ei ole ka siin mingit pistmist, sest haridus on vaid hetkeline inimteadmiste kulminatsioon.

Ehk siis karma tõestamiseks ei lähe vaja mingeid ulmelisi teadmisi mida meie ei omanda, sama on ka kõigi muude teooriate, uskumuste ja värkidega, sest et need on kõik püstitatud inimeste endi poolt. Kõik on variandid millelegi mida keegi täpselt ei tea, sest muidu ei oleks nii palju variante.

Karma toimib suurepäraselt just nimelt pühakirjas oleva ideena, mis õhutab inimesi tegema head, aga headuse mõõdupuu on ka inimeste endi loodud ning see erineb iga inimese puhul, ei saa öelda et on must-valgelt lihtsalt olemas õige ja vale. Näiteks teise inimese söömine on vale, aga juhul kui tema tahab sind ära süüa et ellu jääda, siis omakorda tema ära söömine et ellu jääda ei tundu nii jube valena. Aga kui võttagi siiski kõige üleüldisema mõtte järgi, et teistele inimestele rõõmu tegemine on hea, ja teistele inimestele kurbuse valmistamine on halb, siis on kõik väga loogiline, sest kui sa oled kellegagi sõbralik, ta on enamasti vastu sõbralik.

Kui on aga tegu kellegagi, kes tahab lihtsalt peksa anda kellelegi, siis temaga sõbralik olemine teenib sulle vaid sinise silma, mis ei tundu üldse õige.

Kõik millest mulle piisaks karma puhul, et ma seda tõsimeeli usuks, oleks see, et ta peaks vastu igapäevaelus. Asi ei ole selles, et ma ei usuks näiteks sellesse, et kui sa teed kellelegi head, on väga tõenäoline, et see inimene vastab heateoga, nii on ja tänu erinevatele mõjutavatele teguritele vahest ei toimi, sest elu käike on raske ette ennustada aga see ei ole karma, minu arvestuse järgi, kui sina nimetad seda karmaks ja mina üritan ümber lükata ja õõnestada mingit muud üleüldisemat mõistet, juhtub nii, et mõlemal on õigus, nagu üritada kokku panna kirjeldust kahest erinevast inimesest kellel on sama nimi.

Lihtsalt ma ei ole nõus ideedega mis on küll veidike abstraktsed ja nõuavad järele andmisi, näiteks kui keegi väidab sulle täie tõsidusega, et kui sa praegu teed midagi head, siis see on kui seemne külvamine ja sa saad kunagi suvalisel hetkel tulevikus noppida häid karmavilju, see on lihtsalt liiga ebakindel ja sa ei saa kunagi päris täpselt teada kas see on tõsi. Miks mitte lihtsalt tehagi head selle pärast et teha head ja mitte uskuda et mingi jumalik võim imelisel kombel muudab su elu paremaks.