3P

Kell on umbes 9 hommikul. Karge hommikule omane karge tuul sasib üksikute uniste tööle minejate juukseid. Mina aga, just poest tulnud, istun kivi peal, sellise mõnuse kivi, mis oma olemuse ja mugavusega ületab enamuse teatri toolidest. Loen ajalehte ning söön pitsaviilu, milles on väidetavalt koguni kolme erinevat tüüpi juustu. Tee ääres seisab veidikene kahtlane mees. Mitte väga, aga just piisavalt, et mitte oma rahakotti tema läheduses välja võtta, niisiis ma ei võtnud. Imelik asjalolu oli ka see, et mees seisis ootusärevust täis näoga trolli- ja bussipeatuse kõrval. Just nimelt kõrval, seal kus bussid ja trollid reeglina ei peatu. Jõuan ajalehes ristsõnani, mille jaoks hakkan pliiatsit otsima pärast ajalehe ainukese koomiksi läbi lugemist, mis on kahjuks pettumus. Puändiks on kaks oma seksuaalset orientatsiooni avalikkusele mitte tunnistavat homo, kes maskeeruvad invaliidideks, et olla vastuseks mõistatusele. Konkreetselt see puänt ise ei olegi pettumus, lihtsalt mu unistus sellel hetkel head nalja kohata vajus lootusetult sügavale porri.

Järsku tõmbab selle kummalise mehe ette väga ilus must 1969 aasta Ford Mustang. Ta konsulteerib korraks juhiga ning seejärel vaatab minu otsa. Nüüd on võimalik arvata mis edasi juhtub. Mees hakkab ebakindla sammuga liikuma, mäest üles minu ja mu mõnusa kivi poole. Lõpuks mulle päris lähedale jõudes ütleb ta: "Kas ma saaksin teilt palun laenata 100 krooni?". Teen korraks mõtliku näo pähe ning küsin seejärel: "Kuidas ma saan kindel olla, et sa tõesti vaid laenad seda?". Ta hakkab kohe oma taskus sorima ning tõmbab sealt välja kalli välimusega uuri, mis pidavat olema ta nüüdseks kadunud vanaisa oma. Järsku laseb juht Mustangis signaali, mees pöörab ümber ning ma löön teda täiest jõust küünarnukiga kuklasse, mille tagajärjel mees kaotab teadvuse. Autojuht tormab välja ning aitab mul lebaja tagaistmele vedada, endiselt on suhteliselt vara ning puuduvad pealt nägijad, kes ei oleks liiga unised märkamaks, et me ei talita oma purjus sõpra.

Meie ohver ootas mu kaasosalist, kes väitis et ta on ohvri kauge sugulane ja et ühe välismaalasest ühise sugulase pärandis on ta välja toodud. Nagu me eelnevalt uurisime, on ta suguvõsa piisavalt lai ja raha piisavalt otsas et seda uskuda. Nüüd me aga kasutame tema informatsiooni ja eelnevalt kinni makstud "pealtnägijaid", et ta süüdlaseks lavastada pangaröövis, mille me ise korda saadame. Sõidame natuke maad, vaatan aknast välja ja palun et autojuht korraks tee ääres peatuks. Kui auto seisma jääb löön talle küünarnukiga vastu pead nii et ta teadvuse kaotaks. Tegelikult mul ei ole üldse teadmisi kuidas panka röövida ning see plaan mille ma talle esitasin ei toimiks ja põhines enamjaolt ühe filmi süžeel. Tahtsin ainult ta autot endale saada. Lükkan oma kaasosalise ja ohvri, kes on mõlemad endiselt teadvusetud, autost välja ning sõidan kodu poole. Ning siis ma ärkasin üles.